Kogemuslugu “Minu malev!” – Triine Kose

*Kuidas sai alguse sinu kogemus malevaga?*

Esimest korda käisin malevlasena Tori malevas – elasin teises omavalitsuses, seega sinna saamine oli päris suur õnn. Saime kodukandipäevade hilisõhtul kirikut valvata, bussipeatusi värvida ning ühe armsa vanadaami tagaaeda rohida. Peale seda käisin kaks aastat PÕMi alt Paikusel malevas, mis oli vahva, sest saime sõpradega koos minna. Siis olin paar aastat malevast eemal, kuni sõbra huvijuht kutsus maleva kokkutulekuid korraldama ja juhtima. Panime plaani kokku, juhtisime kokkutulekuid ja järgmise aasta suvel oli rühmajuhiks minemine loogiline jätk. Olin ka varem lastelaagris töötanud ning noorsootöö meetoditega juba mõnda aega kokku puutunud.

*Mida sa malevas õppisid?*

Rühmajuhina hakkasin malevat mõtestama kui esimest töökogemust, esimest kokkupuudet lepingutega, tööandjatega ja sedasorti füüsilise tööga. Nägin, kuidas 10–20 noort teevad midagi esimest korda, ning sain aru, mis toimib, mis mitte, ja kuidas see mõjutab grupi dünaamikat. See kogemus on olnud kasulik eraelus, õpingutes ja teiste gruppide juhtimisel. Ma usun, et rühmajuhina olengi kõige rohkem õppinud seda, kuidas toetada noori taolises uues keskkonnas ja rollis. Isegi kui noor on varem malevas käinud, siis on eelmised tööülesanded ja rühmajuhid tihtipeale teist nägu olnud, seega kohaneda tuleb igal juhul.

*Sa oled kaks aastat rühma juhtinud. Miks sa seda teed?*

Pärnumaa Õpilasmalev on omamoodi kogukond, kus tunnen end hästi. Samuti on nüüdseks tekkimas mul noored, keda juba varasemast malevast tean. Vahva on mõelda, et saan nende noortega jälle koos malevat teha – see paneb lausa suve ootama.

*Miks on malev just see koht, kuhu noor peaks tulema?*

Esiteks, kui sa tahad saada päriselt head esimest töökogemust, siis ma arvan, et malevast ei ole kindlamat valikut. Sa saad tööle kandideerimise kogemuse, saad korraliku töölepingu, su töötingimustest peetakse lugu ja sa saad kindlasti palga kätte. Me kõik teame töökohtadest õuduslugusid ja neid lugusid saab elus hiljem ka läbi elada. Malevas saad kogu seda protsessi kogeda sõprade ja toetavata rühmajuhtidega koos. Ja sõpradega koos kogemine ongi teine peamine põhjus: ükski teine töökoht ei korralda nii palju eraldi tegevusi enda töökaaslastega suhtlemiseks ja uute sõprussuhete loomiseks. Tean omast käest, et malevas käimine on vinge nii koos sõpradega kui ka üksi minnes, kuid malevast sõpru leides! Ja ma ütleks, et malev meenutab pigem noortelaagrit, kus sa saad boonusena palka ka. Lisaks saad PÕMi kogukonnast aasta ringi osa, uusi tutvusi ja tõesti meeleoluka suve!

*Mis on sinu meelest ühistegevuste väärtus?*

Maleva saab avatult ja turvaliselt arutleda kõigil teemadel, saab ise kujundada seda, mis töötubades osaletakse või mis tegevusi ette võetakse. Ja see on kõik su enda teha, kui palju kokkutuleku ettevalmistusse või malevatraditsioonidesse panustad – mida rohkem, seda vingem Kõike seda toetab rühmajuht, kes on olemas, kui midagi küsida või arutada tahad, kes aitab just teile meeldivad ühistegevused kokku panna. Minu kõige eredamad malevamälestused on küll kokkutulekutest ja lõkke saatel veedetud jutuõhtutest.

*Miks kandideerida malevlaseks ja miks kandideerida rühmajuhiks?*

Kandideeri malevlaseks, sest mujalt sellist kogemust ei saa. Malev annab sulle karjääri ja kooli mõttes väga suure hüppelaua. Sul on inimesed, kellega arutada, sul on professionaalid, kes annavad nõu. Pärast saad töökogemuse panna oma CV-sse ja ühistegevustelt õpitut kasutada ära nii igapäevaelus kui nt tulevikku planeerides. Ma arvan, et see platvorm enesearenguks ja praktiline karjääriinfo ongi lisaks mälestustele ja inimestele maleva kõige vingem osa.

Ja kandideeri rühmajuhiks, sest malevas tekib noortega niivõrd teistsugune side, võrreldes näiteks õpetaja või avatud noortekeskuse noorsootöötaja kogemusega. Töötad hoolivas kogukonnas ja saad õpitut rakendada ka muud tööelus. Ja sul on päris suur vabadus oma loovus valla lasta, noortega päris pööraselt ägedaid asju teha!

*Ja miks just Pärnumaa Õpilasmalev?*

Mulle meeldibki see, et PÕM on piisavalt väike, et olla kodune ja mugav, sinu soovide ja mõtetega arvestatakse ja tööülesanded on tihtipeale üpris paindlikud. Samas on organisatsioon piisavalt suur, et toimida ja mõnusa hulgal inimesi kaasata – iga su sõber teab kedagi, kes on malevas käinud jne – ja põhjusega ilmselt soovitab endal ka PÕM-i tegemistes kaasa lüüa!

(Triine Kose asub pildi keskel)