Kogemuslugu “Minu malev!” – Maria Lank

Milline on sinu maleva teekond olnud?

Ma alustasin 2018. aastal, kui ma olin 13. Läksin Alevi rühma malevlaseks, klassivennad veel rääkisid, et nad tahavad suvel tööle minna ja nad leidsid maleva – mõtlesin, et ma lähen ka. Ma olin suhteliselt tagasihoidlik, aga otsustasin ikkagi kandideerida. Käisin malevas 4-aastat ja kõik suved olin ööbivas rühmas. Peale neljandat aastat sain aru, et ma hakkan natuke malevlase tööst välja kasvama ja siis tunduski ainuke loogiline samm kandideerida rühmajuhiks. 

Mis on sinu jaoks kõige suurem erinevus malevlase ja rühmajuhi töö vahel? 

Rühmajuhina ma sain rohkem reeglite vajalikkusest aru – miks asjad on nii nagu nad on. Kindlasti ka seda, et malevlasi on palju, aga rühmajuhte on ainult üks. Kui mina tahtsin malevlasena olla kella 3-ni üleval, siis ma arvasin, et see on minu enda asi, aga tegelikult rühmajuht vastutab kõigi eest. See, et mina tean, et mina ei riku reegleid, ei tähenda tegelikult, et rühmajuht seda teaks. 

Kui me räägime töötamisest või töö tegemisest, siis miks on malev parem töötamise koht kui mingi muu taoline võimalus? 

Ma arvan, et malev pakub teistmoodi tunnustust ja eneseväljendusviisi. Enamus noori töötab suvel kohvikus palga pärast, aga malev on teistmoodi – sa töötad noortega. Kuigi see kaks nädalat on lühike aeg, siis see side, mis noortega tekib, on eriline. Mulle ei ole meeldinud selline kohvikus töötamine, Ka rühmajuhtidega on tekib enda võrgustik. Kõik toetavad üksteist, sa saad olla noortele eeskujuks ja noored tegelikult õpetavad sind ka. Nad panevad su kannatuse proovile, aga nad on nii naljakd, sul ei ole ühtegi päeva, kui sul ei oleks naerust kõht krampis. 

Mis on see põhjus, miks sa oled jäänud malevaga seotuks ja tuled tagasi rühmajuhiks?

See on olnud osa mu suvest ja see on minu jaoks traditsioon. Mulle meeldib. Ma tean kõiki inimesi, rühmajuhid on samad ja noored on samad. See on nii lähedane seltskond ja mul tekib malevaga tegeledes kodune tunne. Igal aastal ei pea seda sisseelamise protsessi uuesti tegema – see on minu jaoks täpselt piisav mugavustsoonist välja astumine. 

Mis on sinu meelest ühistegevuse väärtus? 

Ühistegevused teevadki malevast maleva. Töötamise osa on ka kohutavalt oluline, aga minu meelest ühistegevused liidavad kõige rohkem. Noored õpivad üksteist hindama ja teineteisega arvestama. Ühistegevustes on kõik kaasatud – see on tore osa. Näiteks kokkutulekuks valmistumisel sa õpid lippu valmistama või pilli mängima. Sa õpid uusi asju, sest kõigil noortel on see oma asi, mida nad oskavad, ja nad saavad neid oskusi ka teistele õpetada. 

Mis on su soovitused inimesele, kes tahaks tulla rühmajuhiks, millega tuleks kindlasti arvestada? 

Ma arvan, et peaks arvestama sellega, et tuleks hakata tegevusi ette planeerima. Mingid tegevused tulevad kohapealt, aga kindel plaan on parem. Endale on vähe aega ehk tuleb leida aega ka endale. 

Mida see noorele annab, kui ta otsustab malevaga liituda?

See annab väga palju – see on esimene töökogemus. Sa ei saa mujalt 13-aastaselt sellist kogemust. Lisaks tööle see arendab sind emotsionaalselt. Sa õpid olema osa meeskonnast, arvestama teistega ja malevas sa suhtled kõigiga. See on nii lühike aeg, aga tegelikult on ülimalt tore.